Mõtisklused

Kui blogimise koht on juba kord loodud, siis võiks teda kasutada ka. Sellest tuleneb kerge kohusetunne vahest harva midagi sisse kanda. Huvitav, kas keegi üldse loeb seda...? Ja kui keegi poolepealt peale satub, siis kas viitsib keegi ka algusest lugema hakata.

Vahepeal oli siin ühel ja teisel sünnipäev. Näiteks mu õde (19. märts), Siis Kerli (21. märts, sai 20!) ja Kelli (25. märts, 19). Selle viimasega üks kurioosum (kuidas seda sõna küll kirjutatakse...?). Pidasin sõjaplaani samal õhtul Kelli kuskilt kinni püüda, et teda õnnitleda. Noh klassikaliselt - lilled, pudel jne... ;). Suht kindla peale oli mõeldud, sest luureandmetel (Hannakas!) pidavat ta koos teistega kuhugi pubisse istuma minema. Olin õhtul enam-vähem valmis oma asjadega, ja helistasingi Hanna-Marile. Tema asemel võttis vastu hoopis sünnipäevalaps isiklikult ja teatas, et nad on Matu juures jne jne ühesõnaga me ei saanudki kokku :-(. Pole hullu, pidime siis täna kohtuma. Iseenesest mõista seda ei juhtunud. Saatsin küsiva sisuga sõnumi ka, kuid - no reply.
Ahjaa veel samal õhtul (eile) olime Kastani poes kogemata kokku juhtunud. Ta vist nägi kingitust ka, mis ma olin ostnud. Nähh! See oli küll ainult osa sellest... Kuidagi loll tunne on. Eks tal ole palju tegemisi ka, ma ei taha ka rohkem helistada ja tülitada... Las jääb siis nii.

Homme tuleb jube päev. Õigemini selle päeva esimene pool saab vast jube olema, sest leiab aset Java programmeerimise eksam ja ma kardan, et ma pole just kõige kõvem käsi sellel alal (pehmelt öeldes).

Täna sain viimaks ometi oma talvesõidukoolitusega suuremalt jaolt ühele poole. Käisime Kiltsi lennukal autoga lumetuisku tekitamas. Päris lahe. Aga samas pole sugugi lihtne seda asjandust suure hoo pealt takistusest mööda juhtida. Lahtist lund oli palju ja seda saadeti kogu aeg taevast juurde. Pärast läksin veel oma autoga extra kõike seda uuesti proovima. Suur masin käitub hoopis teistmoodi. Pealegi ABS ka raisal eriti ei rakendu. No igatahes suurem osa on tehtud, jäänud on veel formaalsused ja veidi ootamist (10 päeva) ja võibki juba täieõigusliste lubadega liikluskeerisesse kaduda.

HÕFF algab ka homme. Üldse tuleb järjekordne tegus päev. Kardan, et tänavune festival ei tõota tulla minu jaoks nii emotsionaalne, kui mullu, sest seekord ei ole ma väliskülaliste saatja (subtitreerija ameti kõrvalt) ja ülepea tulebki ainult paar inimest väljaspoolt. Natuke kurb on see ka, et peasponsor SEB pank hüppas alt ära ja nii pidid vaesed HÕFFi inimesed kiiresti kuskilt raha juurde kerjama. Ja siin on meil veel seoses uue projektoriga ka väike jama. Nimelt tema pilt katab terve ekraani ja eraldi multimeediaprojektori pealt näidatavad subtiitrid ei pruugi ära mahtuda.

Aitab tänaseks! See kräpp kisub nii pikaks juba.

Jätaks ühe ilusa loo ka... Ummamuudu - Sinust laulan (1996)

Head ööd!