Elamustuudio suvepäevad

13. juuniks, mis oli muide reedene päev, oli mind tellitud Varemurru puhkekeskusesse, kus toimusid siis Elamustuudio suvepäevad. Ei mina tea, mida see firma täpsemalt endast kujutab. Igatahes pidi see olema ühe suurema rahvusvahelise ettevõtte üks harusid; nagu investeerimise osa, mis on Eestisse paigutatud. Kohaletulnud suvepäevalisi oli kokku kuskil 70-ringis. Kusjuures, kuna see suur firma on esindatud ka Lätis ja Leedus, siis paljud olid ka sealtkandist tulnud. Kõige rohkem oli muidugi eestlasi.
Kui ma ennist mainisin, et 13 ja reede, siis minul, ilmselt seepärast, et ma ei ole ebausklik, ei läinud sel päeval midagi valesti. Pigem vastupidi - sinnakanti sõites ei eksinud ma kordagi ära, ega keeranud kuskil valesti, ja ka ajaga ei läinud kitsaks. Pigem vastupidi, jõudsin veidi enne korraldajaid kohale ja alguses tuli mul mõnda aega oodata.
Inimesi ju väga palju ometi ei olnud, kuid sellegipoolest suutsin suvepäevaliste hulgas kohata ühte sugulast ja üht tuttavat. Minu arust on see lahe, et Eesti nii väike on :).
Pidu ise toimus kõrvalasuvas rannas. Lava oli ka midagi niisugust, millel ma varem polnud mänginud. Toodi üks hipiajastu-aegne Volkswageni marki... kuidas ma ütlengi selle keretüübi kohta - pole ta see ega teine. Sisuliselt oli ta ikkagi nagu kastiga masin, ainult et toda kasti kattis katus. Pärast tõsteti see üles nõnna, et seal all vabalt püsti sai seista. Trossidega ülevalt nurkadest rippus spetsiaalne laud, mille peale siis sai panna mängijad ja puldi. Ja ongi lava valmis. Enda üles sättimine sinna polnud lihtne. Ruumi oli vähe ja too laud oli mõeldud kahele kas CD või vinüülimängijale, aga mitte kolmele suurele ja raskele lintmakile. Kuidagi hädaga mahutasin end sinna lõpuks ära. Pideva kasti ja kastist välja ronimine ei olnud ka eriti kerge mu veel mitte väga tervele jalale.
Aga pidu tuli vägev. Kõik olid taolisest set-up'ist nii vaimustuses... Eriti selle masina/lava omanik, kes ütles, et on 15 aastat pidusid korraldanud ja igasugu asju näinud, aga lindimakid tema laval... vend oli väga rahul sellega.
Külalistele jagati alguses kämpingumajades toad kätte. Mina ja korraldajad ootasime sel ajal juba rannas, sest koheselt pidavat rahvas sinna valguma. Muss mängis juba. Vahetult enne inimeste tulekut läksin sinna õllede ja siidrite külmleti juurde. Selle omanik parasjagu õpetas mingitele pässidele, kuidas sellest kraanist õlut kallatakse. Mina, rahakott juba käes, esitan tellimuse: "ostan kohe selle proovipartii ära." Proovipartii all pidasin silmas seda, et topsis oli pärast kallamist vahtu rohkem, kui õlut ennast. Omanik vastu: "kahjuks ma ei saa sulle müüa. See on tasuta!" See ajas juba naerma - seda ei juhtu just iga päev, et õlut tasuta antakse. Söögiga niisamuti, kusjuures ka süüa sai korralikult.
Alkohol oli mõeldud kolme rahvuse vahelise integratsiooni hõlbustamiseks. Aga et see veelgi kiiremini toimuks, korraldati ka mõningaid mänge. Õhtujuht oli vilets, ei elanud enda mängudesse ise üldse sisse ja rääkis tuima häälega. Olin just tee peal mõelnud, et huvitav, millal ma näen viletsat õhtujuhti ja milline on üldse üks vilets õhtujuht. Palun väga. Õnneks oli rahvas juba ise niivõrd tegutsemistahet täis, et päästsid sellega vast kõige hullemast olukorrast, kus oleks tekkinud teatav sunnitud olek. Siiski, oli üks tore mäng, mis mulle erilliselt meelde jäi. Seletab meie õhtujuht oma aktsendilises inglise keeles, et see on eestlaste mäng ja kujutab endast teatud sorti võidujooksu.
Mäng ise siis niisugune. Kolm meeskonda, igas ühes 11 eestlast, 11 lätlast ja 11 leedukat (justnimelt - ühes meeskonnas on 11 iga rahvuse esindajat). Eemal on laud, kus on palju topse siidriga. Need ka kolme gruppi jaotatud. Antakse start ja igast meeskonnast jookseb välja esimene võistleja. Siidrid olid kolme hulka jaotatud seepärast, et iga hulk oli ühe rahvuse jaoks. Ja sõltuvalt sellest, kust sa pärit oled, tuli tops vastavast hulgast tühjaks juua. Seejärel tagasijooks, kusjuures tee peal tuli veel laua alt läbi pugeda. Laua alt läbi pugemine on hea mõte, ainult et distants oli seal liiga lühike jookide lauast selle lauani, mille alt tuli läbi minna. Seepärast ei tekkinud seda toredat efekti, kus purjus inimesed enam püsti ei suuda kobida või kokku põrkavad vmt. No pole midagi! Niipea, kui mäng läbi, oli integratsioon silmnähtavalt hästi tööle hakanud :D. Seks ajaks oli muidugi hämardunud ka juba ja muusikat keerati tasapisi valjemaks.
Pidu kestis kauem, kui esialgu arvati. Palga sain ikkagi sama. Koju jõudsin umbes kella kuueks hommikul, kusjuures järgmisel päeval juba oli vaja Hiiumaale sõita. Korraldajad ütlesid, et kindlasti tahavad nad mind tulevikus veelgi tellida :P.

Teemasse lugu:
Massara - Margherita (1979)