Pühapäev (neljas mai)

Saabus pühapäeva varahommik, kell pool kuus hakkas telefon lauapeal karjuma omaenda elektroonilises keeles: "äratuuuus!!"
Tahtejõud aitas voodist üles ronida, sest pärast kahte tundi magamist, millele eelnes üsna tegus ja väsitav päev, ei ole see ärkamine niisama lihtne midagi. On varem küll automaatselt kell kinni vajutatud.
Plaanis oli üheksaks jõuda üritusele, millel mina tean vähemalt kolm erinevat nime olevat: Kurtna laat, Tagadi Restauraatorite Päev ja Unic-Moto vanakraamilaat.
See on traditsiooniline üritus, mis toimub kaks korda aastas ja mitteametlikult muide. See võib olla ka üks põhjus, miks sel heal lapsel nii mitu nime. Minuteada kõige suurem vanakraamiga kauplemise üritus Eestis üldse. Ja nii vara seepärast, et taolised asjaarmastajad miskipärast armastavadki väga varakult kohale tulla ja äritsema hakata. Keskpäevaks pole eriti mõtet minna, sest parem kraam võib olla selleks ajaks läinud. Pealegi see on tipptund ja inimesi on siis juba platsil väga palju ja nad jäävad jalgu. Päris huvilised on selleks ajaks oma tehingud juba teinud.
Kuna ma olen professionaalne äraeksija ja valesti sõitja, siis jõudsin ikkagi tund aega planeeritust hiljem kohale. Õnneks midagi hullu sellest polnud.
Sellel minekul olid omad loomulikud kaod ka. Näiteks kütus, mida läks tänu niimõnelegi valest kohast keeramisele liiga palju raisku ja siis see ka, et kuskilt maalt otsustas üks ilukilp ära kaduda :D. Pole ka ime - mõned teed on sealkandis ikka üsna viletsas seisukorras.
Ühekorra tuli ärev ka olla, sest politseireid oli ja puhuma pandi. Aga sellest oli vist ikkagi kasu, et ma tol hommikul väga palju kõiksugu vedelikke olin joonud - jääknähtusid ei tuvastatud.
Kurtna laat on praeguseks kasvanud niivõrd suureks, et mul võttis paar tundi, et kiirustades kogu plats üle käia, et saada ülevaade, kus müüakse midagi, mis mind huvitaks. Siis käisin veel ühe ringi. Ja veel. Ja iga kord avastasin midagi uut. Seal näeb kõike - postmarkidest ja müntidest uunikumautodeni välja. Ja siis veel need inimesed ka :D. Tihtipeale kannavad kaupmehed isegi mingeid arhailisi riideid. Tüüpiliselt sõjaaegseid mundreid. Mulle jäi meelde keegi venelane saksa sõduri mundris, haakristiga side ümber käe ja mingi plastmassist automaat käes.
Olen kindel, et sellel laadal on huvitav isegi neil, kes muidu vanakraamiga ei tegele. Nii et järgmine kord kui ma lähen, võtan hea meelega kellegi kaasa.
Kaupmehi tuleb kokku mitte ainult eestist vaid ka Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt. Üks friik, kellega seal tutvusin (kahjuks unustasin kontaktandmeid võtta), on koguni USAst ja elab hetkel Tallinnas.

SAAK...
- Mõned vanad šellak- ja vinüülplaadid
- Jaapani päritolu diktofon-reportermakk Vista (valminud 1970-date alguses)
- mõned raadiolambid (ei viitsi detailidesse laskuda)
- JA põhiostuna 1955. või '56. aastal Ukrainas toodetud lintmakk Dnepr 9. On teine üllatavalt heas seisukorras. Ka väljanägemiselt. Natuke ladestunud tolmu tuleb eemaldada, aga kõik originaalvidinad on alles ja terved. See puhastamine ja hooldustööd on nende asjade kogumise juures täiesti loomulik osa. Kui ta kokku tagasi panen, siis teen pilti ka ja panen kuhugi üles.
Saagiks võib lugeda veel ka paar kasulikku kontakti, kes ka ennemuistse elektroonikaga tegelevad ning kellelt oleks siis võimalik varuosi ja uusi teadmisi saada.
See päev oli erakordselt palav ja laadaplats väga tolmune. Autosid oli nagu murdu. Ühe korra oli lausa olukord, kus ma ei leidnud enda masinat parkimisplatsilt (mis oli tegelikult põld) üles. Pärast tuli mõni tilk vihma.
See oli tolle sisuka päeva esimene pool.
Teine pool oli puhkamiseks. Läksin ühe sõbra juurde, keda harva näen ja kes sealses piirkonnas elab (Karla külas). Rahulik maakoht. Talu ja puha. Seal saingi sel aastal esimest korda nõgestelt kõrvetada ja jäin suvise vihma kätte ja see oli väga tore :).

K. Kauks & Mahavok - On läinud aastad (1987)
See lugu sai täna vinüüli pealt arvutisse võetud. Miskit eesti kvaliteetpopmuusika maastikult. Olgu see lugu näidiseks, sest kui on kellegil soovi, siis terve see album on digitaalsel kujul saadaval.

Teeks täna teistmoodi ja paneks Eesti Asja kategooriasse ühe loo veel; midagi meie naiivse popmuusika valdkonnast
Mr. Happyman - Laupäevaõhtu printsess (1996)
(tegelt hea lugu ju)