Kevadised tegemised

Täna ei olnud ma jälle tööl. Ei käi, sest pole midagi teha. Ma tõesti ei viitsi terve päeva lihtsalt igavas tehases passida, tehes mitte midagi. Seepärast saigi töödejuhatajaga sihuke kokkulepe tehtud, et nad helistavad mulle, kui ON midagi teha. Mitte et ma lähen kohale ja siis passin terve päeva, kuni töömasinaga tagasi linna saab.
No siis toimetasingi täna oma asjadega. Päev algas Mairi kõnega. Nimelt ta oli unustanud mult oma süntesaatori tagasi võtta ja neil oli just sotsmajas mingi rasedate võimlemistund algamas, kus seda kasutatakse. Kuna mul endal aega oli, viisingi kohe selle ära. Samas majas kohtasin tuttavat näitlejat, kellega läks vestlusteema mosse peale. Rääkisin, et plaanis täna ülevaatusele minna. Ta ütles, et mees töötab Taebla ülevaatuspunktis. Tuli välja, et seal saaksin nigu odavamalt, kui Haapsalu uues kohas. Too kohe helsitaski ja küsis, kas täna vabu aegu on. Oli. Läksin koju, lasin mossel radikasse vee sisse ja sõitsin kõigepealt autotarvete poodi PSK-tüüpi pidurivedelikku ostma (pärast selle lisamist pidurdusvõime küll ei muutunud). Ja paningi Taebla poole ajama.
Ülevaatuse resultaadid olid üsnagi üllatavad - see asi, mille pärast ma arvasin, et läbi ei saa, seda üldse ei vaadatud (rehvid), kuid samas olid niisugused fataalsed vead, millest mul aimugi ei olnud. Nimelt esisilla vasakpoolne ülemine sarniir olevat täitsa kutu, kardaani ja risti tihendid läbi, ning üks tagumine ratas pidurdab liiga vähe. Ma ei tea, mitu korda tüüp proovis, kuid soovitud tulemust ei tulnud - stend näitas ikka liiga suurt erinevust. Läks kirja OV - ohtlik viga. Väikse veana läks kirja siduri suur libisemine, mis minu arust on just suur viga, sest ma ei saa enam inimesigi sõidutada - masin läheb vaevu kohalt ära :D. Tüüp tegi mulle siis allahindlust ja ütles, et tulgu ma tagasi, kui asjad korda tehtud.
Sõitsin linna, tahtsin Posti tänava ökopoes ja Lääne Elus käia. Väga naljakas võis olla näha Mosset pargituna Hummeri kõrvale.
Lääne Elus lasin kuulutuse lehte panna mõningate detailidega seoses, mida mul vaja.

Enne mainisin, et Mairi süntesaator oli minu käes. Nimelt tegime Blackboardiga Ehte kohvikus kontserdi 9. aprillil. Meil oli vahepeal peaaegu aastane paus.
Esimene blokk ei kannatanud meie arust mingit kriitikat. Aga pole ka ime - niivõrd kaua polnud proove tehtud ja me lihtsalt pole jälle harjunud koos mängima. Lisaks häirisid erinevad tehnilised probleemid. Sellevõrra sai, eelkõige Anti ja Siimu agitatsiooni tagajärjel, võetud lubadus, et teise bloki teeme selle võrra paremini, 150-protsendiliselt. Ja tegimegi! Teises blokis olid valdavalt lihtsamad lood ning ise olime ka tolleks ajaks juba suuresti pingevabad. Üldarvamus kontserdi kohta - super, kuigi oleks saanud paremini. Aga läks asja ette.
Pärast kontserti ja asjade kokkupanekut, panime täiel rinnal pidu, kuni Ehte sulgemiseni. Tegi teistele ettepaneku, et läheks oma rahvaga edasi SEE teatrisse teisele korrusele, mida ma haldan. Algul läksimegi väiksema seltskonnaga. Varsti tulid teised ka järgi. Läksin altust lahti tegema ja... seal oli päris suur rahvamass. Tunnistan ausalt - muutusin tol hetkel natuke närviliseks, sest ma kartsin, et ei suuda seda suur rahvahulka kontrollida, kui nad peaksid ise kontrolli kaotama. Mul oli seal kohti, kuhu ma poleks tahtnud, et inimesed läheksid. Aga ma põdesin asjata. Algul oli küll inimesi palju, kõigile vist ei jätkunud istumiskohtigi ja ruum ka suht jube, sest minu kola oli igal pool. Kuid nad pidasid end kõik viisakalt üleval ja mitte midagi jubedat ei juhtunud. Põdesin ilmaasjata. Tasahaaval hakkas neid vähemaks jääma (ma käisin kogu aeg välisust lahti tegemas). Kogu sealolemise aja oli tegelikult täitsa lõbus: Tõnis mängis kitarri (elektrikut, keegi võttis selle koos võimuga kaasa (Y)) ja Kemo räppis. Sitaks lahe :P. Läksime laiali kuskil pool seitse hommikul, kusjuures minu austatav naisterahvas jooksis sealt sisuliselt otse hommikuse bussi peale, et teise Eesti otsa koju sõita :D.

Coming up next: Mosse saamislugu, Armee

Falco - Der Kommissar (1982)