pühapäev, 30. mai 2010

Lugu tantsupeost, ölust ja sellest, kuidas me Soobat USjaA-sse saatsime

Tuleb välja, et ma pean taaskord alustama veel eelnevast õhtust (28.05.2010). Mängisime siis Tenoga Ehtes house'i ja kui kella kolme paiku uksed suleti, jäid omad veel sisse ja edasi mängisin rokki ja muud kvaliteetset kraami. Kuskil kella poole viie paiku panin pillid kotti ja läksime Tõnise, Siimu ja Antiga promenaadile päikesetõusu vaatama. Magama sain kuskil kella kuue paiku ja siis eile (29.05.2010) oligi vaja juba kella 10ks orkestriproovi minna.
Äärmiselt fail proov oli. Kohe üldse ei suutnud rütmikat jälgida, õiget häält tekitada ja üks pang ajas teist taga. Pealegi oli meid kole vähe, sest pooled õpilased oid ekskursioonidel ja teised jälle tantsupeoks ette valmistumas. Nõnna oligi kohal ainult üks flööt ja mina klarnetiga. Vase- ja rütmigrupp oli enamvähem olemas. No saime hakkama. Pärast ei saanud veel mitte koju tagasi magama, vaid läksin linna peale asjatama. Oli vaja minna Uuemõisa. Sinna minnes avastasin, et tolle ringristmiku ehituse tõttu ulatus Tallinna poolt tulijate ummik linna piiri juurest Uuemõisa ringteeni välja. Kuidas ma siit nüüd tagasi saan?! Aga siis tekkis mõte üritada minna läbi Espre metsa. Mingi loogika järgi oletasin (ma pole seal sada aastat käinud), et see tee viib Lihula maanteele välja. Kui Uuemõisas toimetused tehtud, hakkasingi Espre tee kaudu minema. Krt see oli täies pikkuses asfaltkatteta. Ja lisaks sellele venis mu ees terve tee 40ga mingi Zafira, kuigi seal oleks vabalt saanud kiiremini sõita. Nii me kulgesime ja tõesti jõudis see tee välja Lihula mnt-ni.
Kell 17 pidime kogunema veetorni juurde, sest sealt pidi algama maakondliku tantsupeo rongkäik. Sain 20min magada. Siis uimerdasin veel kodus. Paar minti enne viit panin ruttu pilli kokku, hüppasin mossesse ja veetorni juurde ajama. Ja muidugi seal oodates jäime me kõik korraliku vihmalaadungi kätte. Pillimehed olid murelikud, sest puupillidele ei mõju vihm üldse hästi. Mul on veel 2006 aasta augustikuus vihmas mängimisest ajutine parandus ühel abiklapil. Õnneks sai vihm mööda selleks ajaks kui rongkäik liikuma hakkas.
Seekord oli suht veider. Kogu see marss käis palju aeglasemalt, kui 120 lööki/min ja teiseks liikus veel omakorda aeglaselt, et pidi nõmedalt väikeste sammudega liikuma. See natuke häiris. Teiseks eriti kaasaelamist ei kohanud, sest inimesi oli tänavatel vähe. Arusaadavalt vihma tõttu. Aga see-eest rongkäigulistel endil oli küll tore.
Nagu juba tavaks, marssisime ilusasti linnuse värava juurde ja mängisime seal koha peal nii kaua, kuni kogu rongkäik oli sisse läinud. Edasi olime vabad. Läksin ka sissepoole kaema, mis põnevat toimub ja põhiline - tuttavaid nägusid otsima. Leidsin, et seal olid kõiksugu huvitavad letid, kus müüdi naturaalseid toiduaineid. Esialgu läksin kellegi saarlase juurde. Ta müüs lihaleibasid ja halvaad. Ütlesin, et tahaks seda ja seda, aga pean minema rahakoti järele. Ta ütles, et eks ma käigu ära, ta ei lähe kuhugi. Käisingi kodus. Vahetasin riided ja koos rahaga tagasi saarlase leti juurde. Jõudes sinna, nägin, et ta ulatas kõrval oleva telgi müüjale topsiga mingit hägust vedelikku. Ahjaa, siit saab vist saaremaa koduölut! :P Küsisin, mis vaja ja ta ütles, et on kaasas küll, ainult et avalikult ei tohi müüa. Mingi luba või asi oli saamata selleks. Kuid 30kr tops ja 70kr liiter. Ma ütlesin, et ma pean siis veel korra ära käima. Pärast tulingi kolmandat korda tema juurde koos 1,5-liitrise pudeliga.
Veetsin veel veidi linnuses aega ja läksin siis kõige ostetud kraamiga (põhiliselt erinevad delikatessilised juustud) koju. Selleks ajaks juba oli kindlustunud õhtune ettevõtmise plaan, et istume koos maha, sest Sooba on viimast nädalavahetust Haapsalus. Ta nimelt lendab järgmine nädal ameerikamaale.
Kogunesime SEE teatrisse: Martin, Saarik, Reijo, Peep ja mina. Muidugi Sooba oli sel hetkel alles Ristil ja pool ajast me tähistasime Sooba lahkumist ilma tema enda juuresolekuta. Martin rääkis sellega seoses ka loo, kuidas ta leidis ühed oma tuttavad Posti baarist istumast ja joomast. Küsimise peale ütlesid nad, et tähistavad Rogeri sünnipäeva. Martin küsind siis, et miks Roger ise siin pole. Tüübid vastasid: "ta on nii nõme tüüp, me ei viitsind teda välja kutsuda." :D. Nagu WHAAT... :D
Meil oli umbes samamoodi, aga lõpuks Sõubi ikka ilmus kohale.
Aga veel enne seda tegigi Reijo oma murdumismomendi ära ja hakkas jooma nelja õlut, mille ta oli ostnud. Niisiis - one down, two left! :D
Mu päeval ostetud saaremaa ölu oli ka seltsis ja peale hammustasime suitsuvorsti latti. Tegelt see saare kesvamärg oli nii vastiku maitsega, et mul ei läinud see lõpuks enam üldse alla. Tegime vahetust - Reijo sai selle endale ja ma sain ta Premiumi vastu.
Kogu see praht on veel praegugi seal teatris. Pean selle kõik täna ära koristama ja lisaks sellele on veel vaja teha ära Merli koolitöö ja enne Reijo lahkumist peame koos Fordile uue bumperi ette panema.
Ahjaa, sain ükspäev natuke haiget, kuid helistasin Mallele. Nimelt tahtsin küsida, et mis nad teevad. Ei mäleta, mis asjus. Igatahes Malle ütles, et Reijo ja T.I. paigaldavad praegu Saariku autosse supakat. Ma naersin täiega, kuigi valus oli ka :D. Läksin selle peale lohutuseks mosset parandama. Aitas.

MOSSEUUDISED
Niisiis parandasin üleeelmisel nädalal veepumpa. Midagi keerulist just ei ole. Aga noh kuna tegin asja esimest korda elus, siis läks nati rohkem aega, et asjad üksteise küljest lahti saada ja ka aru saada mõningatest värkidest. Tegelikult pumba mahavõtmine oli lihtne, aga tema enda lahtitegemine võttis kaks päeva, sest ma ei saanud kuskilt pädevat infot, KUIDAS seda lahti tehakse. Oletasin, et toore jõuga. Lõpuks leidsin targemad vennad, kes kinnitasid, et tehaksegi toore jõuga, ja näitasid, mida konkreetselt haamriga peksma peab. Sain kõik tehtud, aga tol laupäevasel päeval jõudsin ma ainult pumba masina külge tagasi panna, kuid rihmad ja muud värgid jäid panemata, sest pidin bändi proovi kiirustama. Alles sel reedel tekkis aega kõik lõplikult korda teha. Niisis pärast kõnet Mallele, paningi kõik uuesti kokku ja läksin väikesele profülaktilisele sõidule, et näha, kas asi ikka kindlalt töötab. Kui välja arvata pumba üks läbikulunud laager (mida ma ei saanud vahetada), siis ei saagi miski vigaselt või valesti toimida, kui oled kõik asjad õigesti kokku pannud. Selle auto tehnika on ikka üsna labaselt lihtne. Ometi sidur läheb küll töökotta. Sain juba jutule nendega. Siduri vahetamise ja väntvõlli tihendamine on nati keerulisem töö ja ma jätaksin selle hea meelega mõne asjatundja kätte. Lisaks veel on vaja vahetada tagasilla pooltelgede mansetid ja ongi mosse valmis :P. Siis tulevad juba lihtsamad tööd nagu pesemine ja velgede värvimine, mis juhtub ilmselt juunikuu alguses.
Kui ma siis tol päeval väikese sõidu tegin, läksin esiti malle maja juurde. Seal oli Siim Maivel ka. Ta sõitis väikese ringi mossega ja sai ilmselt elamuse. Eriti hea on vaadata, kuidas inimesed selle masina roolis käiku üritavad vahetada. Käsi käib automaatselt suure kaarega põrandalt kangi otsimas (kes veel ei tea, siis mossel on käigukang roolikaelal) :D.

Enne ja nüüd: need on detailid, mis tuli pumbas asendada. Õnneks unifitseeriti juba sügaval nõukaajal kõikide mudelite pumba kuludetailid ja see süsteem kehtib tänapäevani. Seega paarikümne krooni eest saab vahetuskomplekti, mis sobib ühtaegu tänapäevastele GAZELL-tüüpi vene kaubabussile, kui ka 50 aastat vanale mossele. Cool, I say!

Ja see on pump ise. Kõik ülemisel pildil nähtud vidinad käivad tegelikult selle parempoolse jublaka (pumbatiivik) sisse, ja kogu selle kraami mõte on, et vesi, mida tiivik edasi ajab, ei pääseks pumba laagritele ligi ja teistesse kohtadesse, kuhu ta ei tohi pääseda.

Kuid nagu ma mainisin, üks laager on läbi. Kui kõrv ligi panna, on undamist kuulda küll. Ilmselt tuleb millalgi pump uuesti maha võtta ja välja vahetada.

Neoton Família - Megőrülök A Szerelemért (album Napraforgó, 1979)
Tasemel Ungari disko (Y)

Kommentaare ei ole: